Paar-kolm kuud tagasi rääkisin Kairile, et tahaks midagi-midagi-midagi ise kah ei tea mida. Mul oli juba pikka aega tunne, et ma ei sobi ehk sellesse ettevõttesse, kus töötan. Või et noh, mind ei ole seal tegelikult vaja. Tegelikult koos Olle lahkumisega Skanskast aasta alguses, tekkis tühi tunne. Loomulikult jäi hulk ülesandeid ja töö alles, aga ma jäin kuidagi üksi. Ma ei olnud enam "kaasas". Nii siis oligi suvega tekkinud tunne, et ma pole ehk õigel ajal õiges kohas.
Igatahes teatas Kairi mulle, et plaanib minna Hispaaniasse elama ja kohvikut pidama. Juhuuuu. Hispaania, no mida ma sellest maast tean hmm - umbes 4 miljonit töötut, seal on soe, seal on päike ja ujutav soolane vesi - sobib:)
Vahepeal käisime Tõnu, Pärle ja Mihkliga selle tundmatuga tutvumas. Kui ma enne seda reisi olin veel kuidagi pisut kõhevil, siis nüüd ainult õhevil - tõeliselt vahva maa.
Loomulikult on minu ümber kõik need tuttavad, kes alati küsivad, kas sa tead midagi kohviku pidamisest? kas sa oskad hispaania keelt? kas sul on raha? kas sul on mingi varuplaan? kas sa oled hull? Jaatavalt saan vastata ehk ainult viimasele küsimusele :), aga kallid sõbrad saage aru, ma lihtsalt pean seda proovima.
No igatahes sõidab Kairi esmaspäeval Hispaaniasse. Mõned internetist leitud kohvikukohad on juba välja valitud, kuid põhitöö jääb kohapeal teha. Mina saan järgi minna alles jaanuaris.
