Hambaarstil käik oli viga

Tahtsin enne Hispaaniat hambad korda saada. Kuna üks ige on juba mitu nädalat põletiku nägu, siis võtsin arsti aja. Täna hommikul oli ige veel kergelt punane. Peale kahte tundi hambaarsti juures on mul aga täiesti muumitrolli nägu. Pool nägu on sinine ja täiesti paistes :( Põsk valutab ja segab silmanägemist. Siukse tondi näoga peangi uude aastasse minema :(

*üleni õnnetu*

Ja ongi eelviimane tööpäev

Tahtsin veel tööl nii palju asju ära teha, aga ikka ei jõudnud. Siis jääb Kristil (minu järeltulijal Skanskas) lihtsalt rohkem teha. Eks natuke kriibib ikka hinge ka, aga põnevus uue elu ees on suurem.
Jõulud veedan Eestis ja kaifin veel igat hetke lume ja sõprade seltsis. Jah, olen isegi lund nautima õppinud teadmises, et mõnda aega ma seda ei näe :) Tõotavad tulla väga romantilised jõululikud jõulud.
Uue aasta alguses on veel mõned tegemised teha ja siis lennukisse ja uude ellu :)

Kairi on kohal

Ja nii ta läkski. Lihtsalt. Igal hommikul smsides oli ta juba lähemal. Üleeile ütles Tõnu, et Kairi auto käigud ei lähe sisse. Õhtul selgus, et auto sai ise terveks, ju siis oli reisi ärevus.
Minul jääb veel täpselt kuu tööd teha. Siis lähen järgi. Kuigi mina autoga minema ei hakka, püüan eluks vajaliku 20 kg pagasisse mahutada ja Malagasse lennata. Enne seda aga tuleb veel kiire Hispaania keele õppimine ette võtta.

Kairi läkski teele

Täna kell 13.03 helistas Kairi Ikla piiripunktist, et ta nüüd läheb. Oeh, süda hakkas kohe kiiremini põksuma. Ma tahan kaaaaa...
Algselt pidi Kairi juba eile lahkuma, aga Kata oli haigeks jäänud ja nii nihkus start pisut edasi. Vaatasin taas lennupileteid, ei ole miskit soodsamat pakkumisse tulnud. Lähen vist Eestist otse Estonian Airiga.

Uued tuuled...

Paar-kolm kuud tagasi rääkisin Kairile, et tahaks midagi-midagi-midagi ise kah ei tea mida. Mul oli juba pikka aega tunne, et ma ei sobi ehk sellesse ettevõttesse, kus töötan. Või et noh, mind ei ole seal tegelikult vaja. Tegelikult koos Olle lahkumisega Skanskast aasta alguses, tekkis tühi tunne. Loomulikult jäi hulk ülesandeid ja töö alles, aga ma jäin kuidagi üksi. Ma ei olnud enam "kaasas". Nii siis oligi suvega tekkinud tunne, et ma pole ehk õigel ajal õiges kohas.
Igatahes teatas Kairi mulle, et plaanib minna Hispaaniasse elama ja kohvikut pidama. Juhuuuu. Hispaania, no mida ma sellest maast tean hmm - umbes 4 miljonit töötut, seal on soe, seal on päike ja ujutav soolane vesi - sobib:)
Vahepeal käisime Tõnu, Pärle ja Mihkliga selle tundmatuga tutvumas. Kui ma enne seda reisi olin veel kuidagi pisut kõhevil, siis nüüd ainult õhevil - tõeliselt vahva maa.
Loomulikult on minu ümber kõik need tuttavad, kes alati küsivad, kas sa tead midagi kohviku pidamisest? kas sa oskad hispaania keelt? kas sul on raha? kas sul on mingi varuplaan? kas sa oled hull? Jaatavalt saan vastata ehk ainult viimasele küsimusele :), aga kallid sõbrad saage aru, ma lihtsalt pean seda proovima.
No igatahes sõidab Kairi esmaspäeval Hispaaniasse. Mõned internetist leitud kohvikukohad on juba välja valitud, kuid põhitöö jääb kohapeal teha. Mina saan järgi minna alles jaanuaris.

Kuur ongi valmis - peaaegu

Mitte, et see selle suve suurim tegemine oleks olnud, aga tõesti tõesti, see jaanipäeva paiku alustatud kuur sai sel nädalavahetusel juba voodrilaua ja värvigi selga :)

Jaani nädal hakkab läbi saama

Kogu maja on täis tööriistu, auto- ja motikajuppe. Minu algselt saunaks ja siis garderoobiks mõeldud ruum on maast laeni Tõnu kola täis. Nüüd aga paistab tunneli lõpus valgus. Eelmisel aastal Kehtnasse kolitud kasvuhoone vundamendile kerkib uus suur kuur.
Tõnu võttis peale jaani kuuri ehituse tõsiselt käsile ja nüüd on karkass juba püsti, vaja veel katuseplekk, laudis ja põrandatsement tellida - ja volaaaa.... Ma saan endale garderoobi või no võimaluse see rajada :) Väikese naise suured unistused.

Enne jaani Muska (minu ema) juures alustatud lammutus-ehitus hakkab kah jälle kontrolli alla saama. Kuigi Muska ise seda veel ei usu :) Eile käisin ja värvisin mõned seinad ära ja jäi täitsa kena...

Homme tuleb taas üle nädala tööle minna, kuidagi kummaline kohe. Ei saa ma aru neist, kel hakkab tööl eemal olles igav - mul on koguaeg ajast puudu...