Edaspidi kirjutan siinseid muljeid http://costadelsolelu.blogspot.com/

http://costadelsolelu.blogspot.com/

Kahte blogi pidada ei ole môtet, mis me oma sôpradest kiusame erinevatele lehtedele suunamisega :)

Vahepeal oli kylm

Eestlased Eestis muidugi ei môista minu nördimust, kui meil siin kaks päeva päike ei paistnud, aga no meil oli tôesti kylm. Tuul puhus, palmid olid paralleelselt maaga ja 13 kraadi prrrr.
Aga eile tuli päike välja! Me olime Kairiga môlemad hommikust peale nagu lotovôitjad - kuidagi selline ilus energia saabus koos päiksega. Siis lasime oma tujul natuke langeda, kui teada saime, et meie potensiaalne koht on ikka pisut veel kallim. Aga see läks varsti yle - mina unustasin rahamured mereääres merekarpe korjates ja Kairi silm lôi särama IKEAs unistades.
Muide ma käisin täitsa esimest korda ikeas. Kairi itsitas, et muidugi peab pôhjamaalane ikeasse sattumiseks Hispaaniasse kolima :) Vaatasin unistavalt pehmete suletekkide poole, aga sellele raha raiskamine tundus kuidagi kohatu. Selle asemel ostsime yhe salatikausi ja paar puust pannilabidat. Veel ostsime rukkijahust näkileibasid, sest 50 krooni musta leiva kilo eest maksta tundus ikka pisut kallis :) Leiva peale vôtsime veel marineeritud heeringat ja Kairi vaimustus piparkookidest.
ôhtul tegi Kairi excelit ja mina "keevitasin" merekarpidest ehteid kokku. Täna tuleb kartulisalati päev :)

Kodu kauniks!

Hommikul äratas meid Tônu kône, olin öelnud, et kymnest vôib helistada ja tema nii tegigi :) meil aga oli kell alles üheksa, aga noh, siis on päev pikem.
Kuna lubatud vihma ei paistnud kuskilt, siis otsustasime, et täna on aianduse päev. See tähendab seda, et käisime silmad lahti pargis jalutamas ja murdsime oksi, kui uskusime, et need vôiks juured alla vôtta. Korjasime lillepeenrast kanade poolt väljasiblitud juurikaid. Siis sôitsime linnast välja ja kaevasime tühermaal üles kôik umbrohu, mis tundus pônev olevat. Loomulikult arvasime ise, et suudame kelluga (meie ainuke labidamoodi asi) kaevata kiviklibusest maast sügavajuurelisi palme :) no ega ikka eriti ei ônnestunud :) Ostsime kotikese mulda ja vedasime kotikese kohalikku savi. Siis veel potid ja meil ongi rôdul oi kui palju tundmatuid lilli :) Yks suur pôôsas on kah, aga selle kätte saadud juurte ja pealmise osa suhe, ei anna lootust, et ta kaua viitsib kasvada :) Igatahes oleme me ise tulemusega väga rahul :) Nüüd on puudu veel maitseainete peenar, aga muld on juba olemas...

Esimesed päevad suht tegusas

Eile hommikul lugesime kôik kohalikud lehed (kuulutused) läbi, mis inglise keeles olid. Vaatasime kuulutusi ja môtlesime, mida ise teha seni kuni kohvikut ei ole leidnud. No ideid tuli nagu varrukast. Tahame teha kepikônni treeningud, meil on maja taga kohe tôeliselt vinge park. Otsisime infot kepikônni koha ja pyydsime välja môelda kuidas see inglise keeles on- fuck&walk :) Igatahes spordipoodidest me keppe ei ole veel leidnud, aga potensiaalseid inglastest pensionäre on terve park täis :)
Panime ka töökuulutusi lehtedesse, et mitte olemasolevat raha ära kulutada, järgmine nädal ilmuvad, eks siis paistab. Kairi täna juba esimesel koristamisel käis- nii korras elamist koristada pidi täitsa fantaasiarikas tegevus olema.
Paari kohviku kohta oleme ka vaatamas käinud. Aga kui on enamvähem koht, siis pole litsentse ja kui need on, siis on nôme koht. Muidugi on vingeid kohti kah, aga me pole kindlad, kui tugevad me pangaröövlitena oleme :)
Aga siin on mônus. Ôues oli täna ikka täitsa suveilm, paterdasin plättade ja lühikeste pükstega ringi. Tegin meie tublile tööinimesele magushaputkapsast hakklihaga ja kartuliputru - nagu kodus, aga magustoiduks sôime maasikaid :) Tunnistan, et need on veel vähe maasikamaitselised.
Kohtasime ka ühte eestlast, kes meid autonumbri järgi teretas ja juttu ajama tuli. Plaanib kah Hispaaniasse tulla, tuli maad uurima.

Olengi kohal

Nii lahkumispidu peetud, lend yle elatud ja olengi Hispaanias. London v6ttis mind vastu ydini londonliku ilmaga ja abivalmis Andrusega. Malaga v6ttis mind vastu 20 kraadi soojaga.
Kairi ja Margus olid lilledega lennujaamas vastas, kodus kostitasid nemad mind siidriga ja mina neid p6drakonservi ja musta leivaga - oi see pani nende silma särama. Pooleteist kuuga jôuab leiva isu peale tulla kyll juba.
Käisime ka yhte kohta vaatamas. Hirmsasti oleks ikka natuke rohkem raha vaja kui meil praegu on. Peame nyyd arvutuste ja ymberarvestustega tegelema ja vaatama, kas kuidagi ônnestub válja tulla.
Tunne on selline nagu kônniks unes, on nagu reaalne, aga samas ikka nii ebareaalne :)

9,7 km - küll ma olen tubli

Täna oli mul arvatavasti selle talve viimane suusatamine. No me läksime Tõnuga pisut metsa avastama ja leidsime Saku metsa alt veel igasugu vingeid suusaradu. Ilm oli super, rada oli mõnus, tempo oli hea ja pohmakas eilsest lahkumispeost imeväike. Nii juhtuski, et peaaegu 10 km sai läbitud ja ma isegi ei virisenud lõpuks :) Käed jalad olid küll väsinud, aga süda oli rõõmus.

Nii ja ma tõesti käisin ise kah suusatamas

Tänu oma keka õpsile tekib mul tavaliselt ainuüksi suusatamise mõttest juba veremaitse kurku - lapsepõlve trauma. Aga täna laenasin Futult suusad ja läksin koos Tõnu ja Meelisega metsa. Ega seda suuskadel lumes kõndimist vist suusatamiseks ei nimetata. Aga kolmekilomeetrise jalutuskäigu tegin kaasa ilma, et veremaitset oleks tekkinud. Mets oli ikka lausa imeline.

Käisin täna Tõnu suusatamas ja koera jalutamas

Tõnu otsustas, et täna on see päev, mil suusasaabastelt tolm maha pühkida ja suusatama minna. Mina, kui tuntud suusatamise vihkaja, endale suuski pole hankinud, nii ma siis suusatasin Tõnu :) Poku-Futu koera Morgani võtsin kah kaasa.
Nii kaua, kui meie Morganiga pisut jalutasime, tegid Poku ja Tõnu suusaringe. Ega nad palju jõudnud, kuid meeled olid rõõmsad ja põsed punased :) Tõnu lubas nüüd, et hakkab igapäev suusatamas käima, ma lubasin, et võin ju kah enne soojale maale minekut Futu suuskadega korra natuke proovida. Saab näha :)

Lennukipiletid ostetud

Niisiis, stardin 19. jaanuaril ehk järgmisel teisipäeval. Loodan, et saan selleks ajaks hambad korda, kuigi see tundub juba väheusutav. Hommikuti olen ikka loppis näoga :(
Kohver on suurelt jaolt pakitud. Veel tuleb teha selektsioon, mis ikka maha jätta, et kohver üle 20 kg ei kaaluks