Nii ja ma tõesti käisin ise kah suusatamas

Tänu oma keka õpsile tekib mul tavaliselt ainuüksi suusatamise mõttest juba veremaitse kurku - lapsepõlve trauma. Aga täna laenasin Futult suusad ja läksin koos Tõnu ja Meelisega metsa. Ega seda suuskadel lumes kõndimist vist suusatamiseks ei nimetata. Aga kolmekilomeetrise jalutuskäigu tegin kaasa ilma, et veremaitset oleks tekkinud. Mets oli ikka lausa imeline.